Uus Algus Bali Retriit

4 aastat elasin aasta ringselt vaid luues teistele, ehk valmistusin retriitideks kohe, kui järgmine lõppes.

Aasta alguses ma ütlesin, et ma sügisel jätan vahele ning teen väikese pausi, kuna soovin teada, kes ma olen ilma teistele loomata ning kui ei pea valmistuma juba järgmist ette, nii nagu 4 aastat teinud olen.

Ja siis tuli märtsi retriit – see oli lihtsalt uskumatu. Nad olid enamus juba teist aastat tagasi mu juurde tulnud ning meil oli nagu pere ja sõprade kohtumine. Ja nad broneerisid järgmise aasta terve retriidi oma lastega, et viia ka oma lapsed samale teele. Ja sellest mulle piisas. Ma teadsin, et tuleb privaatretriit aasta pärast ja grupp juba täis omadest.

Mulle piisas.

Aga universumil ikkagi olid muud plaanid. Ta andis mulle puhata ja ilma korraldamata ca 5 kuud puhkust ning mulle sellest piisas.

Kuni tulid inimesed ja lihtsalt panid ennast mulle retriiti kirja. Kuni mu armas Aluselise Elu paketi ostja lihtsalt nõudis mult arvet ja juba ostab ise pileteid. Saan aru, universum, et puhatud küll ja minu missioon siin maailmas on niigi selge – tuleb vaid jätkata. Puhatud küll.

Ehk siis – Uus Algus Bali retriit jätkub nagu varem ja kõik on samamoodi nagu juba 4 aastat ja 9 retriiti on olnud.

Kuna meid on seal juba palju kirjas, siis kui sul on ka soov tulla ja vabastada end kõigest ning alustada päriselt oma elu loomist ja tunda end hästi, siis tule ka.

Kuna praegu on meil vaid naised, siis kallid mehed – meil on alati olnud grupis ka 40% mehi ja oleks nii tore, kui teid taas rohkem tuleks. Naised tulevad läbi Blisse, siis mehed jõuavad sinna vähem.

Loe siit infot ja tunne, kas see on sulle➡️

https://newbeginningretreatbali.com/

Bali Mama ja Yuka on juba ootel ning ka kõik teised korraldustiimist.

Kuupäevad on paigas ja teeme siis head endale ning vabaneme kõigest, mis mind ei teeni. Ka kaalust, väsimusest, raskusest, traumadest jne.

Tere tulemast Uus Algus Bali retriiti 23.10–2.11. ❤️🙏

Elu selguses ja sünkroonsuses

Täielik bliss on rääkida 21-aastase pojaga, kes on samasuguses voolavuses eluga nagu mina nüüd. Täielik ühendus ja mõistmine.

Enne Balit oli hoopis teisiti – ta ärritus kergesti paljude asjade peale, nagu liiklus, kui asjad ei juhtunud nii kiiresti nagu tema tahtis või kui midagi sees häiris. Ta ise takistas end.

Eile lennujaamast koju sõites olid meil sügavad vestlused ning ta jagas, kuidas on nüüd elu teistsugune peale ühte aastat Bali iganädalasi healingu’id.

“Kõik juhtub minu jaoks,” ütles mu poeg.

“Kõik soosib mind, sest olen nii tänulik ja see ongi mu elu nüüd.”

Nii ongi.

Ma olen kõige enam tänulik, et sain anda elus talle sellise asja edasi, et ta pole iseenda takistus. Nüüd on veel väiksema pojaga see kõik ees. Tema küll healib aasta ringi, aga ta veel ei loe nii nagu vanem poeg.

Reisil olles ei jäeta midagi vahele ega muudeta oma algolemust, vaid kõik jätkus. Ta ütles nii, et nagu filmis – kõik, mida mõtleb läbi tänutunde, tuleb talle kohe kätte ka. Kõik juhtub ja nii ongi.

Miks siis varasemalt ainult põrkus ja enamus inimesi nii on?

Sest oleme iseenda takistus. Meie sõnad, mõtted, teod ja vibratsioon on see, mis kõik ligi tõmbab alateadvusega. Kui see on vanu mustreid, uskumusi, mälestusi ja solvumisi täis, siis just seda sa saad.

Aga kui oled kõik lahti lasknud, plats nii puhas, et mõtted on vaid teadlikud ja tänutundega põimitud, siis seda sa vaid saad.

Teadlik inimene üldse ei ütle välja asju, mida ta oma ellu ei taha – saad absoluutselt kõik, mida mõtled ja ütled. Ja mõelge, mida siis? Kõik on ise loodud.

Ja nüüd mõelge, mis siis, kui jood alkoholi – see tuleb ka. Jumal hoidku selle eest.

Aga tal on plats nii puhas – mitte ühtegi takistust endale. Kõik läbi töötatud, tänatud ja lahti lastud.

“Oota, miks sulle kõik kohe tuleb?”

No muidugi tuleb ju – plats puhas, takistusi pole ju.

Kuulan vahel inimesi ja mõtlen – ma teeks talle selle Men in Black filmist klõpsu ja alustaks otsast peale, sinna uut software’it laadides. Nii ulme.

“Ma kardan. Ei saa. Ei oska. Ei taha. Nii ei saa.”

Kle, oota… mul läheb mingi 900 aastat, et seda kõike ümber kodeerida ju. Lihtsam oleks süsteemile restart teha.

“Oi, mul elu nii jube…”

No vaata palun, mis pagas seal on. Nagu horder – kõik alates sünnist kaasas kantud. Ei saagi selle koormaga kuhugi jõuda. Vaeseke, ausalt.

Ja kõik, mis seal sees on, tõmbad ligi endale.

Tahad uut kaaslast? Jumal, millise traumaga see ka tuleb, kui ühestki pole õpitud ja lahti lastud ka. Kõike saad kogeda uuesti ja uuesti.

Aga mu poeg – polegi pagasit enam. Kõik õnnestub. Ise loob ja kirjutab üles ning teab – kõik juhtub minu heaks. On tänulik ja on kannatlik ning loeb märke. Saab aru, mis vihjab tulevikule ja mis tulemas on.

Mina kuulan ja tänan!

Aitäh, et ta ära tegi.

Mõelge – sõidad Nõmme teel ainult rohelisega. No vot, eks. Kulgad rahus ja rõõmus, luues elu, millest unistad.

Aga pagasiga on igal teisel ristmikul avarii nagu videomängus ja lihtsalt lahendad mingit jama kogu aeg.

Ainult teadmatusest.

Ma hakkaks kohe pihta. No kaua võib neid trahve maksta ja avariides osaleda? Tahaks rohelisega minna.

Okei, siis hakka pihta.

Seni kuni ei võta vastutust, et kõik on su sees, mis su olukorrad loob, ei saa ka muutuda.

Aga kui võtad vastutuse ja hakkad otsima, kuidas vabaneda vanadest mustritest, mis on niikuinii teiste loodud – pere, lähedased, kool või mis iganes.

Ja oi-oi, kui veel teised on süüdi… siis saad peksa nagu koer elult. Rapib nagu puulehti.

Aga mu poeg sai, sest ta seda soovis. Ja kui soovid nii, siis universum on kohe platsis. Juhatus on korralik sinna, kus saab vabaks ja restart sellele takistuste süsteemile.

Mina aga tänan kõige rohkem. Kui meie lapsed on elus päriselt õnnelikud, mitte ainult kooliharidusega, vaid sinna juuree ka vaimne teadlikkus, siis see on suurim õnn.

Ma tean, et ta on rahus ja loomises ning kõik, millest unistab, tuleb niikuinii.

Kallistades,
Krislin

Miks ei võiks nooreneda?

Kõige rohkem saan küsimusi, halvustust ja kadedust, et miks ma peaksin noorenema, kas ma kardan vananeda ja miks ma sellest räägin?

Ma ei karda mitte midagi, aga mul on see võimalus ja miks mitte? Mul on eeskujud hoopis teistsuguse elu pealt🙏

Kui mul on Balil joogas 93-aastane minu kõrval, siis siin poleks see vist üldse võimalik. Keegi ei mõtle nii ette.

Inimesed vananevad ja haigestuvad erinevalt – kõik oleneb meie elustiilist ja valikutest.

Kas ma olen teadlik või mitte?

Kas ma lihtsalt teen seda, mida kõik teevad ja see on minu jaoks normaalne, või on minu jaoks normaalne midagi muud?

Juured ulatuvad sinna, et kui mina midagi teen, siis korralikult.

Ehk kui ma tegin lühikest aega endale liiga, nägin ka kiiresti ära, kuhu ma minemas olen ning just tihti on siis nii, et muudad suurelt ka teistpidi!

Just nii nagu mul ongi.

Ma teen alati maksimaalselt ja muudan ka maksimaalselt ning see annab suured tulemused.

Ja üks asi veel – meil kõigil on 24 tundi päevas. Mina sisustan selle 24 tundi nii, et olla ainult veel parem versioon endast ning nii 365 päeva aastas.

Ma ei kõigu enam tagasi ja sellise elu puhul polegi võimalik mitte nooreneda.

24 tundi paastu muudab sind raku tasandil 2 aastat nooremaks ja ma teen seda Balil igal nädalal. 24–36 tundi.

Aastas retriidiga 3 korda 4 päeva, oma trenni teen 365 päeva aastas, ma ei joo ega tee ühtegi kahjustavat tegevust – mul ei saagi muud juhtuda kui rakk uueneb.

Miks ma seda siis teen? Hirmust või? Kindlasti mitte!

Mul on eluplaan paigas – ma suren kunagi kõrges eas väga tervena ehk vanadusse ilma haigusteta. Selleks on olnud tohutu vaimne teekond.

Olen kõik suured asjad vabastanud ja olengi eluks vaba, aga teen seda ikkagi igapäevaselt, kui olukordi tekib.

Midagi enam kaasas ei kanna.

Aitäh, ma õppisin, olen tänulik ja lasen lahti.

See mõjutab otseselt meie tervist, vanust ja bioloogilist vanust.

Ega ma mingit ilulõikust teinud endaga. Lihtsalt aura muutus vaimse teekonnaga ja rakk uueneb minu elustiiliga.

Tegelikult saaksid seda minu moodi teha kõik, kui nad sooviksid, aga siin on üks suur takistaja.

Kui alkoholist lahti ei saa, pole mõtet isegi sellest mõelda.

Sest kõik kaob kohe, kui tuleb lonks seda mürki.

Aga ka see – maksast sõltub kõik.

Ja kui loobuda ei suuda, ei saa ka kõike.

Aga miks peakski?

Saad kõik, millest loobud.

Aga inimesed lihtsalt pole nõus loobuma.

Mina olen loobunud kõigest ja kõigist, mis mind ei teeni.

Isegi kõik oma vanad asjad andsin ära ja viskasin sellel korral Eestis olles ära, mis vanast elust oli jäänud.

Lahti laskmine on üks suurimaid tugevusi, aga meil on siin vastupidi.

Mitte kerguses, vaid raskuses on elu tavaliselt tähelepanu all.

Kui on valus ja raske, siis kõik kuulavad ja elavad kaasa.

Tegelikult on vastupidi.

Anna kõik ära.

Ka toit igal nädalal 36 tunniks ja saad ka.

Ja tule vaata Balil uusi standardeid.

Kas need on Su sõbra järgi, kellel on samasugune tulemus, aga Sina tahaksid hoopis teistsugust?

Saab tegelikult, kui valid ennast.

Igal juhul ma ütlen – noorenevas ja tervenevas kehas, kus Sa näed reaalselt, et oled iga päev värskem, tervem, ilusam, saledam ja noorem, on julge elada.

Sest tead, et järelikult on elu p**k, ilus, terve ja rahus, ilma valuta.

Nii on saanud juba minu pea 400 inimest ja peagi saab veel.

Ja teie, kallid, kes olete nii kurjad mu peale selle pärast – tule ka.

Nii hea ja kerge hakkab. ❤️❤️❤️❤️❤️

Tule ka Balile oktoobri lōpus 10 päevasele retriidile ja ōpetan kogu eluks tervenema om käel.

See nädal on olnud alkoholi hävituse astme arusaamine Eestis ehk infot on tulnud nii palju ja ka inimesed on jaganud kohutavaid tõdemusi ja selgitusi, kui kaugele me siis jõudnud oleme.

Nagu ma olen abistaja oma elu muutmisel tervemaks ja ilusamaks, aitan ma inimestel loobuda alkoholist ja jõuda lõpuks selgusesse.

Alates eelmisest aastast olen ma kirjutanud sellest väga palju ning tänaseks olen saanud rohkem kui tuhat kirja ja suhtlen väga paljudega, keda aitan igapäevaselt.

See mürk ja spirit on teinud kohutava laastamistöö laste, perede, naiste ja meeste seas üle terve Eesti. Ta lihtsalt ongi sõna otseses mõttes hävitaja number 1.

Kui inimene on noor ja võtab esimese klaasi katsetuseks, on tegelikult kohe aru saada, kuidas see tal elus lõppeb – kui ta joob täis esimesel korral nagu mina tegin, siis on kindel märk kohe, et tema jaoks on see valu peitmine ja ta ei tundnud enam midagi ning ta saab elus sellega veel võidelda. Ja need, kellel on trauma aste väiksem, siis need saavad võtta 1 klaasi ja siis see on neile kohe vastik ning neid me hilisemas elus päästma ei pea hakkama.

Aga neid on jube vähe siin Eestis, sest vene ajal sündinud lastel nagu minul olid lapsevanematest terved vaid 2%, nagu Harvardi ülikooli uuring näitas. Kuna hirm oli valitsemisvorm, siis meie vanemad elasid hirmu all.

Hirm ja armastus ei saa eksisteerida samal ajal, sest hirm on illusioon ning armastus on tunne ja puhas. Ehk need, kes said tingimustega armastust, hakkasid valu peitma alkoholiga ning tänu sellele on meil peitmist nii palju.

Ainult selgus, kainus ja vaimne teekond saavad sind su oma traumadest vabaks aidata, sest awareness saab tulla, kui sa tõesti vaatad tõele näkku ja ei süüdista, vaid oled tänulik, õpid ära ja lased lahti. Ja saadki vabaks.

Vb tundub nii lihtne mu jutust, tegelikult olen aus sinuga – see on teekond täis valuga istumist, tõde, nuttu, naeru, rõõmu, aga see, kuhu saab jõuda, on tegelikult meie elu eesmärk. Me kõik oleme tulnud siia ilma vaatama tõele näkku, arenema ja lahti laskma ning selle läbi hing saab edasi liikuda.

Ja see vabadus – pole paremat kohta olemiseks – kui mitte midagi enam ei mõjuta sind ja ei juhi. Ei alkohol, toit, vaid ainult sina juhid.

Ehk alusta sellest, kui sa soovid.

Suru see alkohol välja oma elust ja kõik hakkab muutuma.

Ja tegelikult ka siis, kui need olid paar klaasi, sest sa vb ei teagi, mis tunne on, kui keha nooreneb ja iga päev läheb nii selgemaks, et saad kõigest nii ilusti aru äkitselt.

Mingit näpuga vehkimist ei toimugi enam. Ei vanemad, riik ega alkohol – mitte keegi polegi enam su asjades süüdi, vaid sa võtad vastutust.

Ja see vabadus, mis järgneb, kui vabaned kõigest eluks! Mitte kuuks, see on elus parim tunne ja kui selle saad, ma ei annaks seda ühegi asja eest ära.

Nii vabanesid minu lapsed, kui mina tegin töö ära, aga ka kõik mu inimesed saavad paremasse kohta, sest näitan teed ette ja sinna tahaksid ju kõik saada. Vähemalt siis need, kes on piisavalt selged, et saavad aru, mis ma mõtlen.

Aga ongi erinev teadlikkuse aste meil kõigil.

Mõni soovib luua Alkotinderit, et leida üles, kellel lapik viin on läheduses vōi kes rohkem soovib tulla minuga hingama. Igaühel on omad inimesed, kelle jutt neile resoneerub just nende teadlikkuse astmega.

Et sinna jõuda, kus sa soovid, pead ära andma palju asju, mis takistavad, ja kõige vabam mees ongi see, kes annabki kõik ära lihtsalt.

Nagu minu kallis Edith. Lahtilaskmise maailmameister. Oscari saab tema kindlasti 😊

Aga jah, kõik, mida kinni hoiad ja kaasas kannad ebavajalikuna, vajab ühel hetkel koorma kandmiseks asja, millega end tuimestada – antidepressandid, alko, narko, seks, kasiino.

Illusiooni on vaja, et tõde poleks valus. Kuni tuleb korraga kõik esile koos valu ja pisaratega.

Mina soovitan kohe alustada.

Klaas maha, istu üksi looduses ja küsi:

“Universum, vabasta mind kõigist ja kõigest, mis mind ei teeni!”

Plats nii puhas korraga!

Aga pead olema valmis nägema seda õigest küljest – et kõik juhtub sinu heaks, mitte ei heieta, et vana lahkub.

Peabki, sest 10 kohvriga kaugele ei jõua.

Ma läheks ikka käekotiga 🙏

Kerget pagasit meile. Ei pea jooma, kui pagasit pole. Saad selge peaga kõik lahti lasta, mis ammu aja ära elanud ja õppetund õpitud.

Ilusat kainet ja selget laupäeva 😘❤️

Ma teadsin ju, et saab olema ka ebamugav periood siin hambaravi ajal ja olin valmis selleks, aga see paneb mõtlema valust!

Kui sul valutab üks koht kehas, siis muust me mõelda ei saa — fakt.
Kui meil pole tervist, pole meil mitte midagi, isegi kui miljonid arvel — fakt!

Aga miks siis terve lääneühiskond end ise tapab ja haigestab?

Praegu, kui suu on paistes ja ebamugav, ajab mõte kogu aeg sinna, et mōtle varem tegin endale ise seda aastaringselt teatud periood oma elust🥹

Miks seda ka mina tegin, kuigi oli nii halb olla oma kehas, mis oli põletikus, valudes, treenimata, magu valutas, pea valutas, pohmellid olid tapvad ja ikka tegin seda endale pea 8 aastat, kuigi vihkasin kõige rohkem seda mürgituses elamist. Ainsad head tunded mu elus olid pikad kainusperioodid, kui mu keha taas taastus ja lõpuks ka kõik hädad kadusid, sest alati kainuse ajal sõin ju hästi tervislikult ja nii kui klaas veini sai võetud — kadus kõik tervislik. Tuli pizza ja krõps — kohe oli mõistus kadunud, et endale head teha.

Ja siis tulid valud — keha enam ei jõudnud taastuda nädalavahetustest, kohe oli uus võtmine peal ju.

Ja olingi aastaringselt taastumisringis, aga kogu aeg midagi oli haige ja valutas — muidugi. Mürgitasin end kõigepealt alkoholiga ja siis toppisin veel rämpsu peale, pohmelli päeval eriti.

Ja siis vajasin tablette taastumiseks nagu vajan praegu operatsioonijärgselt valuvaigistit. Aga siis oli kogu aeg mingi rohi peal, sest magu oli liiga happeline, sellest oli veri happeline ja keha paistes ja surnud ja tappev ring.

Kogu toit on poes ju 95% happeline ja kes siis veini kõrvale rohelist sööb või järgmisel päeval? Ikka burksi ju peale ja krõpsu — keemiat veel.
Ja kui suitsu veel teed — püha müristus — kunagi ei tervenegi ära. Nagu mina need aastad.

Jumal tänatud, et meie keha on võimeline end ise taastama nagu maks — lõikad 95% ära ja kasvab tagasi.
Paastuga sööd kõik vanad surnud rakud ära ning keha uueneb. Kui seda poleks, siis pool maailma vist valudest ei tahaks siin olla.

Mul praegu suus valu — muule ma ei mõtlegi pmst. Jube eks. Aga ma saan ilusad hambad ja homme asi läbi ja tean ajakava.

Aga mõtle nüüd — elame ja teeme endale liiga igapäevaselt toiduga, alkoholiga ja kehas põletik, mis ei lõppegi kunagi või siis päädib vähiga, kuna kui 7 aastat järjest nõrgas põletikus, siis kehas saavad vähirakud alguse.

Oota, miks siis 9000 vähijuhtu aastas?

Ma vist tean ja saad ise ka nüüd aru eks.

Poes on kõik 95% happeline kraam.
Alkoholi tarbitakse meeletus koguses — puhas mürk.
Suits otsa.

1/10 on aluseline ja terveneb ja nooreneb.

9 panevad haiguse suunas massilise kiirusega.

Ja siis 100 aastat tagasi oli minusugune aluseline, kes sõi looduse toodangut, tavainimene. Nüüd mina eriline ja mürki sööv ja joov lääneühiskondlane on normaalne.
Jube eks🥹

Vähki haigestumine on 80 aastaga 600% kasvanud ja tegelikult see ongi sellise elu juures normaalne.

Trenn on aluseline ehk higistamine ja toksiinid välja — palju treenib meil aastaringselt?

Ma ei mõtle mingit korraks lavale pumpamist ja siis tagasi sinna, kus oldi enne seda, vaid eluks muutust — et teen oma kehale pai, olen kiire ainevahetusega läbi lihastreeningu, iga päev higistan veidi — terve inimene.

Ja miks peakski vähem vähki olema? Õiged numbrid selle elustiili juures, mida elame.

Loodusega kooskõlas elab 3%, kõik ju linnas ja mingit murul meditatsiooni polegi, mis tegelikult oleks ju maandamine. Kortisool laes jookseme ekraanid käes 24/7 ringi ja reedel tõmbame end täis, et siis maandada — tegelikult lihtsalt mürgitada.

Fine! Ausad numbrid tegelikult ju 🥹

Aga muudame nüüd!

Tule taevas appi enne, kui sul midagi ei valuta veel, sest siis on kõik hästi, ja alusta päriselt ennetavat elustiili ehk tänapäeval äärmuslikku siis tavainimese moistes.

Me oleme sinna teel ühel või teisel viisil, kui me ei hakka endaga ausaks täna, siin ja praegu. Mina elan selliste kirjadega iga päev ja asun ka toetama ja suunama õigetes kohtadesse ning vajadusel aitama ka siia Dr. Chai juurde.
Aga palun loe ise ja vaata, mida sa tunned:

Tere Krislin! Jõudsin sinuni läbi sõbranna .... Ta rääkis vaimustusega, kui äge naine sa oled ja kui paljud on abi saanud. Mul avastati vasakus rinnas algstaadiumis rinnavähk – invasiivne lobulaarne kartsinoom, st terve rind tahetakse ära lõigata, peale seda 5 a hormoonravi. Ma olin kuu aega tagasi täitsa šokis ja ei saanud aru, kuidas ma küll sellisesse punkti oma elus olen jõudnud. Nüüd olen juba kogunud ja endaga tegelenud. Toitumist muutnud, jätnud menüüst välja suhkru-, piima-, jahutooted. Võtan juurde toidulisandeid, Paragoni. Planeeritud operatsioon on mai lõpus. Järjest rohkem on tunne, et mul ei ole seda vaja. Vaja veel julgust, et aeg viisakalt ära öelda.
Sinu postitused on toetanud ja inspireerinud. Aitäh🩷

Ma küsisin ilusti luba, kas tohib jagada, et me kõik saaksime ühiselt aru, et iga kolmas naine meie armsas 1,3 miljonis ja iga teine mees peab elu jooksul sellise diagnoosiga meil rinda pistma. Miks?

Sest see ühiskond ongi nii loodud, et see nii oleks. Ja see pole mingi minu välja mõeldud konspiratsioon, vaid väga targad sammud juba 100 aastat tagasi – selleks tehtud otsused. Ja pean andma kulpi – väga hästi välja mõeldud süsteem.
See kohutav happeline keskkond – ja ma ei mõtle siinkohal üldse vaid toitu, aga meie elu. Ja Läänes elades me enam ei saagi aru, sest et me peamegi tegelikult haigusi põdema ja kannatama, sest see ongi ette nähtud omamoodi.

Terves kehas saab olla terve vaim, elades loodusega rütmis, tarbides vaid seda, mida loodus annab – nagu mineraalidega aluseline vesi 2–2,5 liitrit päevas – elu alus, eks. Õhk ja vesi – nendeta oleme surnud kas 3 minutiga või 3 päevaga. 100 aastat tagasi oli see kõik tavaline – hingasid puhast õhku, tegid tööd väljas või liikusid palju ja hingasid sügavalt sisse ja välja ja organid said hapnikku ja viisid seda kehas laiali ja vähk ongi ju suuresti hapniku puudus ka – esimene asi, mina soovitan alustada oxygen chamber’ist, sest vähirakk ei kannata hingamist – metsas hingata nagu Dan Brulé õpetas – sellega ei saa lihtsalt haige olla – vähiravis number 1. Meil on keemia, eks – tapame veel viimase jõu ja suretame keha välja.
Siin Balil räägid keemiast – viskavad kliinikust välja sind – sest ega sa tappa taha inimest ju veel katkist ja nõrka, kes vajab immuunsust tõsta.

Vesi – joome happelist tühja vett juba 100 aastat kudede vahele, mitte rakutuumani. Ühtegi mineraali sees pole, viib kõik vaid kudede vahele ja koormab neere ja otse põide ja kehast välja. Happeline ka veel – juba need kaks asja.
Me ei tea – isegi beebid on happelised, kelle kehad pole rinnapiimal, sest antakse keedetud kraanivett, tühja, ilma mineraalideta – rakk ei lase rakutuumast läbi.
Nii juba liigume haiguste suunas – seda infot teavad väga vähesed.

Nüüd vaatame liikumist ja lümfi – kes liigub meist 365 päeva aastas? Lümfide ehk keha kõige suurema süsteemi puhastamiseks – no mitte väga paljud, eks. Nii kuna ta peab olema kui jõgi, aga on kui mädanenud tiik, siis see ongi tugev põletik kehas.

1. Hapnik – happeline toksiinidega linnast
2. Vesi – tühi, happeline, klooriga kudede vahele
3. Pole liikumist – kui happeline tiik, mis tekitab nõrka põletikku ja viib haiguste suunas
4. Toit – no jumal – see mürk – 95% on töödeldud toit firmade poolt ning kui sa pole teadlik – oled 100% happeline. Fakt. Ainult 5% loodusest tulev toit kuulub söömiseks, et pääseda vähist. Ehk roheline, juurikad, läätsed jne ja siis 20% kanalist, kala, muna ja liha. Eks. Kokku aluseline. Ülejäänud jama on happeline.

Nüüd kuula.

Vähk areneb VAID happelises kehas ja veres, seisvas, mitte liikuvas.

Ja nüüd vaimne pool. Siin Balil, kus ma juba aastaid tegelen vähiennetusega ja väga tõsiselt ning tiimiks on vaimsed arstid nagu Dr. Saadi ja Raudsik – vaimne pool on sama oluline kui füüsiline.
Kohe kui saabud diagnoosiga kliinikusse 4 kuuks, saabub ka tervendaja sinuga tegelema. Kui sa oma viha, kurjust, valu, solvumist, minevikku, stressi, kortisooli paika ei saa, ei saa sa ka kindlasti terveks. Siin on vaja kõrgemat jõudu, usaldust ja alistumist ning aru saada elu mõttest, mitte oravarattas sihitult elada kuni haiguseni ja siis lahkuda töö tegemata. Ei, ei – siis kui nii. Siis kannatad valusid, kuni aru saad.

Meile disainitud süsteemis see nii on, et sa oled rattas, ei hinga, ei tunne end, ei kuula end, ei reguleeri närvisüsteemi, jood mürki, sööd vähile kõige lemmikumat asja – suhkrut, sööd happelist, närvitsed, ei tee trenni. Vähist pääsed ja elad 50 aastat veel vaid lihastrenni tehes kuni 100 aastani korralikult, päevagi vahele jätmata. Ja pead leidma jõu alustada siis kasvõi diagnoosi saades. Fakt.

Kogu meie ühiskond – stress – kortisool laes – happeline ja paistes ja põletikus keha – seisak nagu tiik – mürk – viin, suits – happeline vesi ja toit, vähe maapinnaga kokkupuudet kehal, tšakrad kinni, mineviku süüdistamine – paistes kehad – peabki olema vähk, sest keha ju nii üles ehitatud.

Kui sa seda täna loed ja tunned, et nii sinu elu – hingad kopsupealsega, meditatsioonist ega energeetikast ei tea midagi, sööd 95% toodangut – jood tühja vett või hullem – mahla (suhkur), kohvi (hape), vein (mürk ja hape), suits – puhas keemia ja hape, kiirustad läbi elu – kortisool (hape), ainult linnaõhk (hape), kiire ja närvilisus.

Maksimaalselt 7 aastat nii ja siis kirjutad mulle🥹 Olin ise seal ja vaata palun statistikat, eks. Ära peida silmi kinni – sa oled seal, ma tean. Ma olin ka.

Nüüd kirjeldan sulle, mis siis, kui tuleb diagnoos ja sa pole üldse kursis. See paanika ja surmahirm ja teadmine, et aeg läbi. See on kohutav – loe 10 korda – lapsed, naised, sõbrad, sugulased – kõik kaasatakse. Hirm võtab kogu pere üle.
Sa pole üksi sellega, vaid kõik su ümber – jube trauma ja valu ja kohutav on see kõik. Sellist hirmu ei soovi mitte kellelegi. Teadmatus, surmahirm, kurbus, et laste elusid ei näegi… jubeeeeeeeeeee.

Kui vaid oleks teadnud enne – nüüd tead. Hakka ennetama, kui elad Eestis – kõik on loodud, et sul tuleks – ka arstiabi – rohud peale, aga põhjust ei ravita. Vaata Saadit palun – räägib, kuidas mitte siia statistikasse saada.

Ma olin juba peaaegu seal, aga hakkasin enda arstiks ja nüüd tean, et elan tervena 94-aastaseks, sest täidan kõik punktid, ühtegi eksimust tegemata. Ma lihtsalt ei kavatse kannatada seda valu ega teha seda oma perele. Fakt.
Otsus tehtud ja nüüd kerge – joon mahla aluselist, söön vaid seda, mida loodus annab puhtalt, teen trenni, tegelen vaimse poolega iga päev – meditatsioon, palve, kirjutamine – ja olen tänulik iga päeva eest!

Tee ka – see pole raske ega kallis, sest kallis on ravi. Kui sul on praegu diagnoos, eks – siin on palju asju, mida saab teha immuunsusravis – paast sööb kasvaja ära.
Minu retriidis 2 cm vähenes rinnavähk 10-päevase paastuga. Siin Chai juures 40 päeva paast, osoonravi ja oled vaba – aga okei, vaja ka muud kõik asjad juurde. Siia tuuakse need, kes on saadetud koju surema. Pressterid abis, energia korda, vabaks vanast jne.

See vana iganenud – rohud, keemia, saia sisse haiglas – piima (lima ja hape) klaas peale keemia ajal. Siis jah välja ei vea ja tuleb kohe tagasi ka.
Eluks pead elama nagu 150 aastat tagasi – metsas, paljajalu laadides, hingates tunde päevas, juues aluselist vett, süües puhast ja päriselt tegeledes algpõhjusega ehk vaimse poolega, kust kõik alguse sai.

Ja siis veel – meil on üks arst, kes päästab 97% vähist 4 kuuga. Kui soovid infot, siis annan ta kontakti Kanadast. Teeb imet. Mina naudin tema gruppe iga päev – 20–30 paranemislugu inimestelt, kes tema protokolliga kirjutavad, kuidas jäid ellu – aga seal jah – mingist tavaelust selle mürgise toiduga sul enam juttu pole.

Kas elad nagu mina – mahlal ja noorened ja tervened või arvesta juba ette – kui teed 50%, siis kroonilised haigused ja süda ja elundid.
Kui 100% happeline, siis vähk ja lahkud siit ilmast jubeda valuga. Agoonia.

Kui aga muudad nüüd ja lased lahti tavaelust, hoiad end aluseline – lahkume vanaduses tervena.

Valik on meie. Mina tegin oma valiku igal juhul. Pane endale korra kõrvuti – vähieelne seisund ja täna 4 aastat 100% aluseline ja teen kõike ennetust. Ka doktor Makise ennetusprotokolli tegin perega ning what a crazy – uskumatu, kui palju meil on seda keemiat ja parasiite ja mürki ka siis, kui ma nii pingutan.

Selle armsa naisega alustan täna kõnedega, suunan ja hakkab tundma, kuidas saab ja tuleb välja kindlasti, sest positiivne. Ja see tema sõbranna – warrior, tark ja juba doktori ennetuskuuril. We will win this.

Ja sina, kes loed – ära enam ilusta kunagi. Loe ja tegutse kohe.

Kirjuta mulle kui arvad, et vōiksin kirjutan veel täpsemalt või saada kiri – lähen detailsemaks, sest tahaksin teada, kui palju on diagnoosiga siin või olnud või teel sinna, kui loed fakte.

Kallistan ja aitame kõik sinna.

PS! Iga teine mees elu jooksul, iga teine naine. 6600 inimest peab olema juba palju kes tunnevad , et teel sinna aga 200 000 vaatamist iga postitus – tunned ära küll. Aga saab muuta.

Miks on minu elus kõik, millest ma unistasin? Ja miks ma 100% tean, et iga inimene saaks 100% samamoodi nagu mina oma unistused🙏

Ja see on fakt! Enda, mu pere, lähedaste ja nende inimeste näol, kellele olen saanud anda oma tegevused edasi ja kes teevad kõike järjepidevalt ning on kannatlikud.

Nagu juba aru saada, kaks väga olulist punkti juba mainitud. Arvad ära, eks.

Aga lähme ikka algusesse tagasi, et inspiratsiooni saada ning alustada ka, sest pole ju sada aastat enam aega 😉 Päev, millal väga haige ja katkisena astusin ma Bali retriiti, sest olin mattunud Eesti “elu alla” 10 aastat tagasi, 5. mail. Ma olin küll justkui Eestis tubli ja edukas, aga tegelikult katkine sihitu inimene, kellel polnud hingeühendust – oli vaid materiaalne maailmavaade ning kõik toimus vaid mineviku eitamine, tulevikus elamine, midagi oodates, segatud hirmuga, ja olevik oli puhas kannatus, sest kontakt iseendaga puudus.

Oli vaid töö, raha tagaajamine puuduse võtmes – ehk kogu aeg oli vähe ja kogu ühiskond vaid samal teel, ja me ei saagi aru, et midagi on valesti. Ja siis see hirm, tühjusetunne, vanad traumad, valu lapsepõlvest, hülgamishirm, soov inimestele meeldida ennastunustavalt. No lõputu list.

Ja null oskust elada külluses. Ka mina arvasin, et küllus tähendab materiaalset raha ja jõukust. 🙃 Oleks vaid seda
őpetatud lapsena, poleks vaja läbi tehagi nii palju kannatust! Minu legacy minu lastele🙏

Ja see, kui sa ajad taga tühja hingega ainult materiaalseid väärtusi, viib sind haiguseni, ületöötamiseni, läbipõlemiseni, egoismini, valudeni, sõltuvusteni. Kujutad ette – kunagi ei saagi piisavalt. Kõige kohutavam tunne elus. Ja see oli segatud lapsepõlves toimunuga ning kuna ennast ei armastanud ka, siis tegin endale liiga kõigega – kohutav aeg, aga tänaseks kõige tänulikum selle aja üle, kuna ainult tänu sellele jubedale perioodile olen täna see, kes ma olen.

Haige, 5 lümfisõlme tennispalli suurust, 2 aastat alkoholi ja aineid tarbinud, iga päev 12 tundi tööd teinud, kodus ainult ärevuses vaielnud, immuunsüsteem olematuks tapetud, tohutu valu ja kurbus hinges. Ütles sõbranna – siin sa ellu ei jää, sa ei saa aru praegu siin keskkonnas, kuidas sellest rat race’ist välja saada, samasugused ümber kõik.

Ja hüppasin spontaanselt lennukisse ja ta viis mind ühte parimasse retriiti Balil, kus omanik oli olnud 40 aastat tagasi samas olukorras, kus mina tollel hetkel, aga hullem – ta oli lasknud vähini välja. Mul oli eelnev seisund – ehk tulemas oli lümfivähk. 2 aastat puhast mürki sisse ajanud – me ei pääse keegi sellest, kui kõik on valesti.

Ma teen alati kõiges maksimumi – selleks ka mul nii hull.

Aga miks siis täna on kõik, millest elus unistasin?
Sest seal alustasin ma maailmas tugevaima praktikaga, mis on muutnud mu elu täielikult. Mu elu ongi selline nagu siin 10 aastat tagasi nägin ja soovisin.

Ma olen tänulik!

Maailmas, ma arvan, tugevaim praktika.

Mitte raha pole küllus – vaid tänutunne! See ongi võti kõigeni.

Endale, inimestele, maailmale, universumile, loomadele, olukordadele –
“probleemidele” ma ei kutsu neid nii – need on õppetunnid ja kõik juhtub minu heaks – ehk eriti nendele.

Ja see on küllus sinu sees – ehk see, mis su sees on, on ka sust väljas – saad kõik, mis unistad.

Aga see ei tule 2 korra järel kirjutamisega või ütlemisega siis, kui sul on hea. Ma pole 4 aastat ühtegi päeva vahele jätnud, aga tänu palvele on tänaseks mu päev vaid tänutunne! Ehk ma olen kōiges järjepidev mis mulle head teeb!

Kodu – tempel tänutunne, kirjutamine hommikul detailid, mille eest tänulik, tööl templi ees tänulik. Iga inimene, kellega kohtun – tänulik.

Tänutunne võtab su elu üle. Mulle ei antagi enam muud kui olla vaid tänulik. Kōik olukorrad ongi vaid tänu energias. Magnet ju. Olen tänulik-tōmban seda ligi. Enne puudust-
mul
oli ju puudu kogu aeg midagi. Ootasin- ootad ka.

“Krislin, sinus on midagi, et soovin sulle kirjutada – ma tean, et sina saad mind aidata” – eilne kiri.

Ja päevas 2–3 kirja mu postkastis. Aga miks? Sest see on kõrgeim vibratsioon elus ning seda on tunda kümnete tuhandete kilomeetrite taha või näha aurast. Inimene tunneb energia ära – see ongi vibratsioon ja hertsid ning tänutunne on kõrgeim vibratsioon – ja sellest kasvab autentsuse vibratsioon välja. Soovib olla teadlik, elada hingega tänutundes ei muud!

Sa saad selle, mis sa oled, mitte seda, mida sa tahad. Oled küllus, saad külluse. Oled puudus - midagi ei saa. Ootad ainult🙃

“Tahan saada rikkaks” – ahhaa, tore lugu küll, aga kas sul on küllus sinu sees – tänutunne, andmine, hoolivus, aitamine – küllus hinges? Pole- mingit rikkust ei saa kahjuks.

Universum vaatab –
kle, sellel nii palju, jumal küll, tõmbab kõik ju ligi nagu magnet – lihtne tegelikult, kui alustad kirjutamist.

“Olen tänulik…”
“Olen vaba…”

Ja siis sõnad! Need on spell ehk magic.

“Ma ei saa” – sa ei saagi – universum ütleb kohe.
Your wish is my command – “sa ei saagi” kunagi, kuni lõpetad selle ütlemise.

Mitte keegi kunagi elus pole kuulnud minu suust sõna “ma ei saa” või “sa ei saa” – kuni sa pole proovinud. Ma saan kõik, mis ette võtan, ja nii ongi – teengi kõik ära.

Miks ma kirjutan – nii tahaksin, et meil muutuks seal armsas Eestis asjad kiiremini.

Olen ise eemal ju ja nüüd on mu elus jäänud mul kained, selged, loojad, tänutundes Balil minu olnud, ja ammu pole enam Eestist infot saanud tavainimese kaudu – ehk minu inimesed ju teevad kõik, mida mina teen, ja vibratsioon nii kõrge, et unustasin korraks.

2 päeva kuulasin siis päriselu mitte-teadlikke läbi ühe inimese.

Tuli, kaklus, nv joomine, ego, valu, trauma – mingist tänutundest polnud haisugi ja tulin tuppa ja kohe meditatsiooni ja mõtlesin – nii kahju ikka.

Saaks kasvõi lapsed – et nad hakkaks. Seda vanemat kannatavat alkoholi küüsis inimest nii raske aidata – ta peab ise nii soovima nagu mina olin. Aga ma tegin korraga ja korralikult ja valu oli nii vastik ja suur, et 1000% pööre just selle tõttu.

Mõni elabki ja see kõik ratas keerleb – natuke paremaks, jälle pomm tuli, “probleem”, süüdistamine, stress, deprekas.

Aga kui saaks päriselt kaineks , teeks tänulikkust iga päev, elaks küllus hinges, mitte egoga vaid hingega – kõik, mis elus soovid, täitub ning ise ka ei usu, et nii saab.

Ja see suu ja aju, ja belief system – oeh, see ongi suurim takistus. Kui saaks teha restart’i julmalt ja istutada puhas tänutunne, headus peale, kõrge vibratsioon – jumal küll, kõik oleksid magnetid – ainult head tõmbadki ligi.

Paljud peale alustamist ütlevad – elu on nagu ime – kogu aeg juhtub midagi head, mida ei suuda uskuda, kui teeb 100% muudatuse. Aga pead olema kannatlik. Mőtle kui kaua oled olnud nii puuduses, vőtab aega , et uus sina oleks pariselt audentne, tunneksid vaid seda tunnet- siis tulebki.

Ütled välja – mul on! Ja ongi.

Lihtne, aga enne tuleb restart teha, mis tegi sulle selle elu, mis sul praegu.

Ma olen tänulik, et tegin ära ja vabastasin ka lapsed – generational trauma “ma ei saa”, “mul pole”, “ma ei oska” on läbi.

Saad kõik, mis sa oled!

Ilusat esmaspäeva ja kuna meil on suht lühike aeg siin ilmas, siis ma läheks täna märkmiku järgi. Sest sa saad kõik, millest unistad, kui teed nii 🙏🙏🙏🙏🙏

Ps! Muide siin pildid nagi traditsioon sōidan rollul ja vaid tänan! No jumal küll mis tunne see on:)
Need, kes siin käinud mu juures teavad🙏❤️