Eesti Inimesegeneetika Ühing

Head Inimesegeneetika Ühingu liikmed!

Meil on hea meel teatada, et Eesti Inimesegeneetika Ühingu XXVIII aastakonverents toimub 12.–13. novembril Pärnus Estonia Resort hotel & Spas. Oma nõusoleku esineda on andnud Pärt Peterson, Helen Vaher, Anu Ustav, Ülo Niinemets, Katrin Õunap, Kelli Lehto, Kert Mätlik, Karit Reinson, Erik Abner, Marina Semtšenko, Hanna Hõrak, Eveli Loit-Harro, Jarek Mäestu ja Tagli Pitsi.

Ka sel aastal toimub konverentsil noorteadlaste sessioon, antakse välja elutöö preemia ning kuulutatakse välja terminikonkursi võitja. Konverentsile registreerumine ja noorteadlaste teeside esitamine avanevad 1. augustil.

Rohkem infot konverentsi kohta lisandub jooksvalt Ühingu kodulehele: https://estshg.ut.ee/konverentsid/

Näeme Pärnus!

EIGÜ juhatuse liige ja Tartu Ülikooli geneetilise epidemioloogia professor Triin Laisk käis Kuku raadio teadussaates "Kukkuv õun", kus rääkis muuhulgas kuidas hormoonide kõikumised mõjutavad haigusriske, ravimite toimet ja isegi vaimset tervist ning miks paljud ravimid pole naiste peal piisavalt läbi uuritud. Saates arutatakse ka linnaruumi, keskkonnamürkide, liikumise ja tervisekäitumise seoseid ning seda, miks tervis ei sõltu ainult inimese enda valikutest. Saate lõpus räägib Triin Laisk oma uuest Euroopa Teadusnõukogu projektist, mille eesmärk on mõista, miks mõned naised reageerivad hormonaalsetele muutustele väga raskete sümptomitega, teised aga peaaegu mitte

Triin Laisk on saanud riigi teaduspreemia just naiste tervise geneetiliste uuringute eest ja peamiselt töö eest, milles ta alustas naiste kaardistamist.

Head kuulamist: https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278380?fbclid=IwY2xjawRqZCNleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFuQXdQV1RvMkZuREYwS1lnc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHjYVt2pPIiXTRXVBBhKoG89nANhEe2h1pmInXi-hMGx14U9YvkPhEb4fN0dj_aem_mAcJH8hUMNkfwIGZVL642A&brid=YWdncwFmjSm2mVfaeAHU3tIogKX5

Avatud on kandideerimine tänavustele Balti „𝐍𝐚𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐮𝐬𝐞𝐬“ stipendiumitele!

👉 Eestis on konkursi tähtaeg 𝟑𝟎. 𝐚𝐩𝐫𝐢𝐥𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟔. Stipendiume annavad välja Balti riikide teaduste akadeemiad
ja UNESCO rahvuslikud komisjonid koostöös haridus- ja teadusministeeriumitega.

👉 Kolmele 𝟕𝟎𝟎𝟎 𝐞𝐮𝐫𝐨 suurusele stipendiumile on oodatud kandideerima naisteadlased, kes on doktorantuuris mõnes
Eesti ülikoolis või teadusasutuses või on doktorikraadi omandanud mitte enam kui 7 aastat tagasi ja töötavad mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses.

👉 Välja antakse 2 stipendiumi loodusteaduste, inseneeria ja tehnoloogia, meditsiini, põllumajanduse ja veterinaaria
valdkondades – üks doktorandile ja teine doktorile – ning 1 stipendium sotsiaal- või humanitaarteaduste doktorile.

Rohkem infot: https://www.akadeemia.ee/rahvusvaheline-koostoo/stipendiumikonkurss-naised-teaduses/?fbclid=IwY2xjawQuJDRleHRuA2FlbQIxMABicmlkETBPOVByenluaGM1aHpsNXRIc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHkZWGVVXHYjW-UiHVU0_-knz33hAUSbMMDyRzbmvXI5z_UGLa5Q5JmN8lvPi_aem_ycmNSRvG75F8dWGLMDCFFw


of Genomics, University of Tartu, .
of Chemistry and Biotechnology ⎮ TalTech

President Alar Karis andis heakskiidu seadusele, mis puudutab geenivaramu ja geeniuuringute korraldust ja bürokraatia vähendamist.

Inimgeeniuuringute seadus muudab geenivaramu ja geeniuuringute korraldus selgemaks, ajakohasemaks ja läbipaistvamaks, et Eesti geenivaramus sisalduvaid geneetilisi andmed saaks kasutada teadustöös ja tervishoius laialdaselt kasutusele võtta. Tegemist on uue terviktekstiga, mis kaasajastab 25 aastat kehtinud seadust. Lisaks muudetakse veel 10 seadust.

Nüüdsest:
👉 Saab geenidoonor teha tervise infosüsteemis tahteavalduse selle kohta, kas ja kuidas ta lubab oma andmeid nii personaalmeditsiinis kui ka teadusuuringutes kasutada.
👉 Saavad teadlased ja arstid täiendada geenidoonori loal terviseandmeid riigi infosüsteemidest.
👉 täiendati ka võrdse kohtlemise seadust keeluga diskrimineerida isikuid pärilusriskide ja geneetiliste omaduste alusel. Kindlustusfirmadel on keelatud küsida geneetilisis andmeid kindlustusriskide hindamiseks.

Seadusega antakse ka kõikide tervisevaldkonna andmekogude andmeväljastuste eetikamenetlus ühe teaduseetikakomitee pädevusse ja järelvalvet teostab Andmekaitse Inspektsioon. Geenivaramu vastutav töötleja on Tartu Ülikool, keda rahastatakse riigieelarvest sotsiaalministeeriumi kaudu.

vt ka: https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/58357-riigipea-kuulutas-valja-viis-seadust

Mida põnevat toimus 2025. aastal seoses inimgeneetikaga?

Eesti Inimesegeneetika Ühingu juhatus pani kokku aasta olulisemad teadusleiud!

2025. aasta märgilisemad sündmused:
· Nobeli meditsiinipreemia: regulatoorsete T‑rakkude ja FOXP3 geeni avastajad.
· Laskeri auhind: läbimurdeuuring valkude madala keerukusega domeenide (LCD) rollist raku sisemistes protsessides ja haiguste avaldumisel.
· Genoomi sekveneerimise maailmarekord: inimese kogu genoom vaid < 4 tunniga.
· Inimgenoomi “valged laigud” täidetud: 65 täisgenoomi analüüs tõi esile ligi 2000 seni tundmatut struktuurset varianti.
· Uus organell – hemifusoom: oluline raku “taaskasutuskeskus” vesiikulite sorteerimisel.
· Keskkonna mõju soo kujunemisele: esmakordsed tõendid imetajatel.
· Vaimse tervise geneetiline spekter: üle miljoni inimese andmetel jagunevad 14 psüühikahäiret viide bioloogilisse rühma.

Artikli autorid: Pirjo Spuul, Mikk Tooming, Tambet Tõnissoo, Triin Laisk.

Loe täispikka ülevaadet ajakirjast Eesti Arst! (https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26621/20193)

View of 2025. aasta inimgeneetikas

Järgmine Eesti Inimesegeneetika Ühingu konverents toimub 12.-13. november Pärnus.

Eelmisel nädalal kogunes EIGÜ juhatus, et arutada ühingu visiooni ning kavandada järgmist konverentsi. EIGÜ jätkab eestikeelse teaduskeele ja terminoloogia hoidmist ning arendamist. Ka sel aastal hõlmab konverentsi kava teemasid ja teadlasi erinevatest teadussuundadest.

Kutsume üles ettevõtteid konverentsi toetama - EIGÜ konverents pakub suurepärast võimalust tutvustada uusimaid tehnoloogiaid, luua kontakte ning suhelda seniste koostööpartnerite ja valdkonna tippspetsialistidega.

Kohtume varsti Pärnus!

https://tartu.postimees.ee/8359349/eesti-inimesegeneetika-uhingu-elutoopreemia-palvis-emeriitprofessor-aleksandr-zarkovski

Eesti inimesegeneetika ühingu elutööpreemia pälvis emeriitprofessor Aleksandr Žarkovski Tänavu Eesti inimesegeneetika ühingult elutööpreemia saanud Aleksandr Žarkovski ütles tunnustusest kuuldes, et see on talle äärmiselt meeldiv üllatus. «Olen üsnagi tagasihoidlik inimene ega osanud sellist tähelepanu üldse oodata,» sõnas professor Aleksandr Žarkovski.

Watson – who won the Nobel Prize for his role in divining the structure of DNA; was instrumental in initiating and propelling the Human Genome Project; and who became notorious for his history of racist and sexist comments – has died at 97

Read the full story in the comments

Konverents algab juba täna, otseülekanne Postimehes.

VAATA OTSE ⟩ Haapsalu randa jõuab Nobelistide võimas järellainetus – Geenikonverents 2025 Haapsalu sügiseses rahus koguneb 30. oktoobril Eesti geneetika ja terviseteaduse koorekiht, et arutada nähtamatuid niite, mis kujundavad meie kehasid ja saatusi. Vanasõnadega tituleeritud sessioonid vihjavad, et kõne alla tulevad nii geenid, aju kui ka toit — ja kõik, mis nende vahele jääb....

Kutsume kõiki noorteadlasi üles esitama teese Eesti Inimesegeneetika Ühingu aastakonverentsile, mis toimub 30-31. Oktoobril Haapsalu kultuurikeskuses.
Noorteadlastele suunatud konkursile saab esitada teese kuni 10. oktoobrini ühingu e-mailile [email protected] Teese võivad esitada kõik noorteadlased kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui neli aastat.
Teesid palume kirjutada vabas vormis kas eesti- või inglise keeles ja need ei tohiks olla pikemad kui 300 sõna. Kui saate ettekande noorteadlaste sessioonis, siis palume selle teha eesti keeles.
Esitatud teesidest valib ühingu juhatus välja neli suulist ettekannet, ülejäänutel on võimalik esineda posteriga. Parimat ettekandjat toetame ESHG aastakonverentsi stipendiumiga.
ESHG konverents 2026 roimub 13-16 juuni Rootsis
https://2026.eshg.org/