JoogaRing

Yin jooga uus hooaeg on avanenud

Loodu(se) muutuste, Elu esitatavate proovilepanekute ja Koidu perenaise sooja vastuvõtu saatel.. ✨

"Las ma natuke veel kükitan... ja hingan seda endasse."

Hea joogaringis käija, peagi-peagi kohtume loodetavasti taas 🤍
Sel hooajal jätkan avatud gruppidega vaid Yin jooga õhtutel.
Septembrikuus ootab ees üks Yin jooga õhtu 17. septembril.
Info lähipäevil Facebookis 🙌

Ja tea, ka matil saab hingata ja lihtsalt loodul olla lasta. Nagu suvel, kesk heinakõrsi.

Head uut aastat!

Teili
👣

Hiljuti ühel emotsionaalselt raskel päeval, kui joogatunnis osalejaid lõpulõõgastusesse juhatasin, olin ühtäkki puudutatud iseenda sõnadest. Tundsin kergendust. Ah et võingi võtta hetke, et lihtsalt olla, märgates oma kehas soojust, raskust ja lõdvestust? Pole vaja pingutada, sest elu loomulikku rütmilisust järgides järgneb pingutusele lõdvestus. Whaaaat? Mul ka?
Ja siis taipasin: kas ehk see, mida ütlen joogatunnis teistele, mõjub ka mulle endale lubavalt ja kosutavalt, nii et hakkan seda uskuma? Ehk on joogatunni juhendamine minu üks viisidest, kuidas enda teinekord ülearu kriitilisele sisekõnele alternatiive pakkuda? Ehk on ka see üks viis, kuidas vestelda enda sisemise lapsega ja ümber õpetada oma automaatmõtteid?

See, mida ütlen teistele,
räägib midagi ka minu kohta.

Ma usun, et olen jäänud jooga juhendamise juurde mitte niivõrd selleks, et õpetada huvitavaid, vaheldusrikkaid ja arengule kutsuvaid harjutuste jadasid või mängida inimestele mulle meeldivat muusikat (mis on ka äge:)), vaid just seetõttu, et hakkaksin lõpuks ise ka uskuma seda, mida teistele jagan. Et äkki, kui ma piisava arvu kordi kordan midagi läbi enda hääle, äkki hakkab see mõjuma kui tõde. Või vähemalt pooltõe väärilise mõttena.

Kõik, mida ütlen teistele, ütlen ma ehk ka iseendale.

Võib-olla see, kui kritiseerin kedagi, mõistan hukka kellegi vähest panustamist või hinnangulisust või vähest kohalolu... ehk on need mõtted kõik ühtaegu ka mulle endale. Äkki needki mõjuvad mulle.
Kui olen teistega kriitiline, siis olen ka iseendaga. Suuuuure tõenäosusega.

Aga kui olen teistega hooliv, eksimisruumi lubav... ehk õpin siis ka iseendaga nii kõnelema.

Nu vat, ma ka inimene

📸 ❤️