JoogaRing

Hiljuti ühel emotsionaalselt raskel päeval, kui joogatunnis osalejaid lõpulõõgastusesse juhatasin, olin ühtäkki puudutatud iseenda sõnadest. Tundsin kergendust. Ah et võingi võtta hetke, et lihtsalt olla, märgates oma kehas soojust, raskust ja lõdvestust? Pole vaja pingutada, sest elu loomulikku rütmilisust järgides järgneb pingutusele lõdvestus. Whaaaat? Mul ka?
Ja siis taipasin: kas ehk see, mida ütlen joogatunnis teistele, mõjub ka mulle endale lubavalt ja kosutavalt, nii et hakkan seda uskuma? Ehk on joogatunni juhendamine minu üks viisidest, kuidas enda teinekord ülearu kriitilisele sisekõnele alternatiive pakkuda? Ehk on ka see üks viis, kuidas vestelda enda sisemise lapsega ja ümber õpetada oma automaatmõtteid?

See, mida ütlen teistele,
räägib midagi ka minu kohta.

Ma usun, et olen jäänud jooga juhendamise juurde mitte niivõrd selleks, et õpetada huvitavaid, vaheldusrikkaid ja arengule kutsuvaid harjutuste jadasid või mängida inimestele mulle meeldivat muusikat (mis on ka äge:)), vaid just seetõttu, et hakkaksin lõpuks ise ka uskuma seda, mida teistele jagan. Et äkki, kui ma piisava arvu kordi kordan midagi läbi enda hääle, äkki hakkab see mõjuma kui tõde. Või vähemalt pooltõe väärilise mõttena.

Kõik, mida ütlen teistele, ütlen ma ehk ka iseendale.

Võib-olla see, kui kritiseerin kedagi, mõistan hukka kellegi vähest panustamist või hinnangulisust või vähest kohalolu... ehk on need mõtted kõik ühtaegu ka mulle endale. Äkki needki mõjuvad mulle.
Kui olen teistega kriitiline, siis olen ka iseendaga. Suuuuure tõenäosusega.

Aga kui olen teistega hooliv, eksimisruumi lubav... ehk õpin siis ka iseendaga nii kõnelema.

Nu vat, ma ka inimene

📸 ❤️

"See ongi elu mõte - tulla sõbrannadega küünlavalgel koos lihtsalt olema." Nii sõnas üks tänane Yinis osalenu.

Need sõnad puudutasid mind peaaegu et füüsiliselt. Just! Jah! Rõõm, milline rõõm 💖

Olen ajapikku aru saanud, et loon selliseid joogaruume, kus ise tahaksin osaleda. Loon läbi enda tunde ja igatsuse. Uskudes, et just seda on siia ilma juurde vaja.

Ja kui enda vajadustega läheb liiga suurde miinusesse, ei saa enam luua, vaid on vaja ennast matile mõnnatama lasta.
Nii ma siis puhkan praegu endiselt pühapäevaste vinyasa tundide läbiviimisest, tundes samal ajal kurblikku igatsust. Magushapu, ent päris. Mündi mõlemad pooled.

Kogun jõudu.
Seniks kohtume Yini ruumides.

Härda südamega rinnus,
Teili

Swedi joogatajad jõulupuhkusele saadetud, süda ja varbad soojad, magusavaru täiendust saanud ja... lihtsalt tore märgata aja kulgemist, tuttavate nägude pühendumist ja keha(meele)vara arengut 🦌

Küll jaanuaris õlitame edasi 💟

Olen otsustanud võtta pühapäevaste Vinyasa flow joogatundide läbiviimisest pausi. Olen mõelnud loomisele: sellele, mille ajel ma loon, mida ja kellele loon, kuidas ma loon, kuidas ja mida ma t a h a n luua. Ja süda ütleb, et ehk olen otsinud midagi, mida tasub otsida mujalt. Ja ehk olen loonud viisil, mis ei ole minu praeguses elukorralduses jätkusuutlik. Ja ehk on mul anda midagi, mida ma veel piisavalt hästi kommunikeerinud ega teostanud ei ole.
Mu südamesoov on luua turvalist vaimset tervist kosutavat ruumi, mis on seotud joogapraktikaga ja samas psühholoogilise enesehoolega üldiselt. Võtan järelemõtlemise aja, et küpsetada seda soovi endas.
Aitäh, te 11 hinge, kes te olete sellel hooajal jõudnud pühapäeva õhtul minuga koos joogamatile ja usaldanud mind teile ruumi looma.
Kui sul on tunne, et sa tahaksid midagi öelda seniste joogatundide või enda vajaduste, ootuste kohta, mis võiks anda mulle suuniseid, siis jätan siia igaks juhuks selleks anonüümse võimaluse: https://forms.gle/3B14ruYZRQxtKcrK9

Ilusat hingedekuud! ❤️

Alati ei ole jooga ruum meelipaitav. Ma eelistan iga kell hubast korras puhast joogakeskkonda, aga mulle paistab üha enam, et see ei ole realistlik eeltingimus, mida endale seada. Võib-olla tasub hoopis segamini muutlikus keskkonnas nii mõnestki ootusest lahti lasta ja tuua tähelepanu siseilmas sõbralikkuse ja turvalisuse loomisele...

📸 Siis, kui yin tundi ette valmistades käib kõrvaltoas löögirohke parketipanek ja vahepeal on vaja plaastrit otsida

Esiti ma ei teadnud, kas ja mida eesootaval hooajal joogatundidega teha. Tabasin end taas mind aeg-ajalt piiravalt uskumuselt, et selleks, et millegagi jätkata, on vaja kogu aeg juurde õppida ja areneda. Igal aastal võiks ju olla midagi uut. Sel suvel ma üheski jooga täiendõppes ei käinud... Tegelikult ma ju tean - kõige suuremad õppetunnid juhtuvad joogamatil teie ees olles. Ühtlasi ei kujutanud ma pimedamat aega ilma joogaringita ette. Lisaks vastutusele teid joogatunnis juhendada pakub see mulle indu - utsitab mind liigutama ning enda ja teiega ühendust otsima. Sestap, tere tulemast, uus joogasügis ja silmapaar, kes sa seda praegu loed! 🤲

🌊Pühapäeviti saab Vinyasa flow joogatunnis muusika ja hingamise saatel tuua tähelepanu meie võimele liikuda ühest asendist teise. See on liikuv ja pingutuse-lõdvestuse vaheldumise dünaamikat järgiv tund. Alustame sellel pühapäeval, 7. septembril kell 19!

⛰Kord kuus tööpäeva õhtul toimuvas Yin jooga tunnis toome tähelepanu paigale jäämisele - oleme 2-5 minutit ühes asendis ja õpime leidma endale selles sobivaimat toetust. See on võimalus vähendada valvsust ja suurendada turvatunnet iseenda nahas. Etteruttavalt sosistan, et esimene tund toimub 17. septembril kell 19.

Olgu öeldud - spagaadid pole olulised. Minu jaoks on oluline, et saaksid sammukese lähemale enda toetamisel. T(r)eenida enda keha ja meelt, et oleks tervelt elatud aastaid ja jõudu-rõõmu harilikus päevas - see on minu "miks" 🩵